kalfr
(ON)
noun
calf
ONorw
GuL
Kpb, Løb
Citation
- ‘kalfr’. A Lexicon of Medieval Nordic Law. http://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/2628 (07/27/2024)
- jorþeghandi
- jul
- julaapton
- julafriþer
- julehælgh
- julepænning
- junkhærre
- kafli
- kak
- kaldakol
- kalgarþer
- kalla
- kambstaðr
- kampr
- kanceler
- kanne
- kapellan
- kardinali
- karina
- karl
- karlaskr
- karldyrr
- karlerfðir (pl.)
- karlgilder
- karlklæði
- karlsvift
- karlsviftarmaðr
- karnaðr
- kasnavargher
- kast
- katerinedagher
- katrinamæssa
- kaupabölkr
- kaupamark
- kaupandi
- kaupangrslög
- kaupangrsréttr
- kaupeyrir
- kaupför
- kaupfox
- kauplauss
- kauplaust
- kauplendingr
- kauplöstr
- kaupmáli
- kaupmannaskylda
- kaupreina
- kaupskil
- kaupskip
- kaupstefna
- kaupsvætti
- kaupváttr
- kæfsir
- kælkadræt
- kæmenær
- kænna
- kænneland
- kæra
- kæra
- kærande
- kærasunnudagher
- kærling
- kæromal
- kæti
- keisari
- kelda
- kelfa
- kennandi
- kenndr
- kennimaðr
- kennsl
- kennslumál
- kerldi
- kerra
- kinn
- kiolsvarf
- kirkia
- kirkiubalker
- kirkiubol
- kirkiubolsgarþer
- kirkiubro
- kirkiubrytare
- kirkiubyr
- kirkiudroten
- kirkiudyr
- kirkiufæ
- kirkiufriþer
- kirkiuganga
- kirkiugarþer
- kirkiugærþ
- kirkiugif
- kirkiugömari
- kirkiugoþs
- kirkiuiorþ
- kirkiuklæþi
- kirkiuleþer
- kirkiumæn (pl.)
- kirkiunykil
- kirkiupænningar (pl.)
- kirkiupræster
- kirkiuran
- kirkiurætter
- kirkiurum
- kirkiuskuld
- kirkiusokn
- kirkiustæmpna
- kirkiuvægher
- kirkiuværiandi
- kirkiuþiuver
- kirkjeaker
- kirkjelyse
- kirkjeman
- kirkjeskogh
- kirkjestuv
- kirkjudagr
- kirkjueign
- kirkjufrelsi
- kirkjufriðbrot
- kirkjugarðsniðrfall
- kirkjugrið
- kirkjugrǿfr
- kirkjulægr
- kirkjumáldagi
- kirkjusóknarmaðr
- kirkjusóknarþing
- kirkjutíund
- kirkjuvígsla
- kirkmæssa
- kirkmæssudagher
- kirkmæssufriþer
- kirkmæssuhælgþ
- kista
- kiurtil
- kjölr
- kjöt
- klafi
- klámhögg
- klanda
- klandalöst
- klandan
- klappa
- klædhishus
- klæðaspell
- klæðaverð
- klæþi
- klementsmessa
- klemma
- klerker
- kliaufa
- klippa
- kló
- klöftroþ
- klokkaragiald
- klokkari
- kloknaoþensdagher
- kloster
- klosterlöpare
- klosterman
- klutra
- klyf
- klýpa
- knape
- knæ
- knérunnr
- knéskot
- knifslagh
- kniver
- knútsmessa
- kökomæstare
- kolder
- kolfr
- kollararf
- kollaskipti
- kölna
- kolumbamessa
- kona
- konongsgarþer
- konongsriki
- konubú
- konunám
- konungaætt
- konungsævi
- konungsbréf
- konungsefni
- konungseign
- konungserfð
- konungsfé
- konungsherbergi
- konungsjörð
- konungsman
- konungsmörk
- konungsnafn
- konungsørendi
- konungsrætter
- konungsskip
- konungssóknari
- konungssteði
- konungsvald
- konungsveldi
- konungsvígsla
- köp
- köpa
- köpavin
- köpfastar (pl.)
- köpfærþ
- köpfæst
- köpgilder
- köpi
- köpinskatter
- köplagh
- köpmalabalker
- köpman
- köpmannavara
- köpoiorþ
- koppofunder
- köpruf
- köpslaghan
- köpstadhamannabref
- köpstaþer
- köpstaþsman
- köpuman
- köpunger
- köpvitni
- köpþingafriþer
- korn
- kornband
- korngiald
- kornhærbærghi
- kornkaup
- kornlaþa
- kornskæmma
- kornspell
- korntiund
- kórsbróðir
- koste
- kostebuthseth
- koster
- kosthald
- kostningsgjald
- kostnuðr
- kot
- kotsæte
- kötsunnudagher
- køpingsman
- krafa
- krafarvereldi
- krapti
- krævia
- kristin
- kristindomber
- kristindómsbölkr
- kristinréttr
- kristinsdómsbrot
- kristinsdómshald
- kristna
- kristna
- kristning
- kristnubalker
- krok
- kroklokarl
- krókspjót
- krona
- krona
- kronabrut
- kronogots
- kross
- krossmessa hin øfri
- krossmessa um haustit
- krossmessa um várit
- krossskurðr
- krossvíti
- krus
- kúgildi
- kúgildisskaði
- kúgildr
- kullsvarf
- kulsvarf
- kunder
- kunnasta
- kunnigr
- kunnugha
- kununger
- kunungsbalker
- kunungsdömi
- kunungskrona
- kunungsnæmd
- kunungsræfst
- kunungsthing
- kurteisi
- kurtilbonaþr
- kuska
- kuskan
- kvaðarváttr
- kvánarmundr
- kvánfang
- kvánga
- kvæfa
- kvænes
- kveða
- kveðja
- kveðskapr
- kvenaskr
- kvengjafir (pl.)
- kvenklæði
- kvennagifting
- kvennalegorð
- kvennamál
- kvensift
- kvensvift